Pecha Kucha õhtu Brightonis oli palju parem, kui ma isegi loota oskasin. Suurepärased värvikad esinejad eesotsas õhtu juhi Jeremy Harmeriga. Saalis ja ka veebikeskkonnas valitses suurepärane meeleolu. Püüdsin igast ettekandest panna kirja ka läbivad mõtted.
Petra Pointer Saksamaalt rääkis tehnoloogiast. Ta ütles, et õpetajad on liiga tagasihoidlikud tehnoloogia kasutamisel ning tavaliselt poevad ajapuuduse taha. Suurepärased näited õpetajate hobidest!
Ying Zhang Hiinast: Ela täisväärtuslikku elu ja õpi innukalt. Elu on lühike aga õppimine lõputu.
Nick Billborough näitas tegevusi, mille läbi võõrkeeli õppida. Ta pani kogu saali endaga kaasa töötama.
Bethany Cagnol: Sa oled siis võõral maal kui ka koertel ja lastel on sinust laiem sõnavara.
J.J. Wilson: õppimine ei ole informatsioon vaid muutumine. Tõeline õppimine muudab õppijat. Vaata maailma läbi lapse silmade, siis õpid sa kõige rohkem.
Valeria Franka: muuda asjade perspektiivi. Kui annad võimaluse küsida küsimusi siis sa lood võimaluse õppida.
Antonia Clare: Kool tapab loomingulisuse. Tõeline õppimine on kirglik tegevus.
Viimane ettekanne Alan Pulvernessilt ja Sarah Mountilt jäi kahjuks kuulamata, ülekanne katkes sellel hetkel. Kui video on valmis, siis postitan ka selle.
esmaspäev, 18. aprill 2011
pühapäev, 17. aprill 2011
Brightoni konverents
Brightoni konverents käib juba mitmendat päeva ning kõikide nende päevade jooksul on võimalik jälgida konverentsil toimuvat ka veebipõhiselt. Kõikidest ettekannetest küll ülekandeid ei toimu, pigem rohkem plenaaristungitest, kuid õnneks paljud esinemised lindistatakse ja neid on võimalik hiljem video vahendusel jälgida. Samuti toimuvad päeva jooksul intervjuud esinejatega, mida saab Live Channeli kaudu jälgida. Päev otse ei jõua arvuti taga istuda ja õnneks lindistatakse ka need intervjuud.
Üritasin võimaluse korral siiski ka otse jälgida ning siin on mõnede esinejate mõtteid.
Russel Stannard vestles veebipõhisest õppimisest. Kõlama jäi mõte, et läbi veebipõhise õppe on võimalik edastada rohkem materjali kui tavalises loengus. Seda sellepärast, et materjali on võimalik lugeda-kuulata pikemal ajaperioodil ning ka arutelud kipuvad kujunema päevadepikkusesks. Samas aga, kui on vaja arendada mingit teatud oskust on seda kindlasti parem teha tavatunnis. Enda lemmikvahenditest nimetas ta Jing'i. Vocaroo'd, Audioboo'd ning Word Magnets. Nendest kaks viimast on minule tundmatud ning kindlasti proovin need järele. Russel on koostanud hulgaliselt videosid selle kohta, kuidas tehnoloogiat õpetamiseks kasutada. Need videod on kättesaadavad tema veebilehelt.
Michael Carrier nentis, et tehnoloogia kuulub meie hariduse hulka ning me peame selle heaks kiitma. Ta rääkis enda projektist Lifelong Energy Charity, kus nad püüavad õpetada mobiilide vahendusel, sest näiteks aafrikas on probleeme internetiõhendusega, kuid mobiiliside on kättesaadav. Nii on nad hakanud edastama õpetajakoolituse materjale mobiilidega. Mobiilne õpe ongi käesoleva konverentsi üks nn. kuumi teemasid.
Lindsay Clandfield rõhutas kriitilise mõtlemise arendamise tähtsust. Kuna info on tänapäeval väga kättesaadav, siis peaksid koolid põõrama kogu enda tähelepanu kriitilise mõtlemise oskuse arendamisele. Ta tõi mõned lihtsad näited, kuidas arendada kriitilist mõtlemist läbi sõnavara, retoorika ja kirjanduse õpetamist. Igatahes mina polnud varem mõelnud, et meiegi õpikutes levinud sõnavaraharjutused, kus tuleb välja valiga loetelusse mittesobiv sõna, sobib selleks väga hästi.
Eric Baber rääkis sellest, kuidas inimesed tänapäeval õpivad. Ta ütles, et palju õppimist toimub tänapäeval läbi juhuse (Incidental learning) ja läbi mängude, siis peaks seda paremini ära kasutama.
Gavin Dudeney, kes on uue nn. elektroonilise IATEFL komisjoni juht ütles, et see, kui palju tehnoloogiat kasutatakse õppimisesks sõltub õpetajatest. Kui talt küsiti, mida ta soovitaks koolidele, siis ta pakkus välja kolm võtmelahendust: kõigepealt WIFI, siis projektorid klassi ning lõpuks õpetajate koolitamine ja tugi.
Täna õhtul on ootamas ka Pecha Kucha õhtu. Pecha Kuchast kirjutasin ma ühes eelnevas postituses ja arvatavasti on seda põnev jälgida.
Üritasin võimaluse korral siiski ka otse jälgida ning siin on mõnede esinejate mõtteid.
Russel Stannard vestles veebipõhisest õppimisest. Kõlama jäi mõte, et läbi veebipõhise õppe on võimalik edastada rohkem materjali kui tavalises loengus. Seda sellepärast, et materjali on võimalik lugeda-kuulata pikemal ajaperioodil ning ka arutelud kipuvad kujunema päevadepikkusesks. Samas aga, kui on vaja arendada mingit teatud oskust on seda kindlasti parem teha tavatunnis. Enda lemmikvahenditest nimetas ta Jing'i. Vocaroo'd, Audioboo'd ning Word Magnets. Nendest kaks viimast on minule tundmatud ning kindlasti proovin need järele. Russel on koostanud hulgaliselt videosid selle kohta, kuidas tehnoloogiat õpetamiseks kasutada. Need videod on kättesaadavad tema veebilehelt.
Michael Carrier nentis, et tehnoloogia kuulub meie hariduse hulka ning me peame selle heaks kiitma. Ta rääkis enda projektist Lifelong Energy Charity, kus nad püüavad õpetada mobiilide vahendusel, sest näiteks aafrikas on probleeme internetiõhendusega, kuid mobiiliside on kättesaadav. Nii on nad hakanud edastama õpetajakoolituse materjale mobiilidega. Mobiilne õpe ongi käesoleva konverentsi üks nn. kuumi teemasid.
Lindsay Clandfield rõhutas kriitilise mõtlemise arendamise tähtsust. Kuna info on tänapäeval väga kättesaadav, siis peaksid koolid põõrama kogu enda tähelepanu kriitilise mõtlemise oskuse arendamisele. Ta tõi mõned lihtsad näited, kuidas arendada kriitilist mõtlemist läbi sõnavara, retoorika ja kirjanduse õpetamist. Igatahes mina polnud varem mõelnud, et meiegi õpikutes levinud sõnavaraharjutused, kus tuleb välja valiga loetelusse mittesobiv sõna, sobib selleks väga hästi.
Eric Baber rääkis sellest, kuidas inimesed tänapäeval õpivad. Ta ütles, et palju õppimist toimub tänapäeval läbi juhuse (Incidental learning) ja läbi mängude, siis peaks seda paremini ära kasutama.
Gavin Dudeney, kes on uue nn. elektroonilise IATEFL komisjoni juht ütles, et see, kui palju tehnoloogiat kasutatakse õppimisesks sõltub õpetajatest. Kui talt küsiti, mida ta soovitaks koolidele, siis ta pakkus välja kolm võtmelahendust: kõigepealt WIFI, siis projektorid klassi ning lõpuks õpetajate koolitamine ja tugi.
Täna õhtul on ootamas ka Pecha Kucha õhtu. Pecha Kuchast kirjutasin ma ühes eelnevas postituses ja arvatavasti on seda põnev jälgida.
pühapäev, 3. aprill 2011
IATEFL konverents Brightonis
IATEFL, inglise keele õpetajate organisatsioon korraldab igal aastal suure konverentsi. Kahjuks ei ole mul olnud võimalik külastada ühtegi IATEFL konverentsi reaalselt. Osa olen sellest saanud läbi virtuaalse konverentsi. Tänavune konverents toimib 15.- 19. aprillini Brightonis.
Konverents pole veel alanudki, aga juba on avatud konverentsi virtuaalne lehekülg kus käimas põnevad arutelud. Selle lehekülje vahendusel saavad need huvilised, kellel pole võimalust konverentsil reaalselt osa võtta jälgida video vahendusel ettekandeid ja osaleda aruteludes.
http://iatefl.britishcouncil.org/2011/
Konverents pole veel alanudki, aga juba on avatud konverentsi virtuaalne lehekülg kus käimas põnevad arutelud. Selle lehekülje vahendusel saavad need huvilised, kellel pole võimalust konverentsil reaalselt osa võtta jälgida video vahendusel ettekandeid ja osaleda aruteludes.
http://iatefl.britishcouncil.org/2011/
1. aprill- Immersiva by Bryn Oh
1. aprilliks saadeti mulle kutse osaleda SL-is nn. aaretejahil. Aaretejaht toimus Bryn Oh'i Immersivas. Immersiva on müstiline paik.Samuti ka natuke kõhedust tekitav. Igatahes oli mul hea meel, et SL'is saab muuta öö päevaks. Öö oleks ikka väga kõhe olnud. Meie eesmärgiks oli leida üles peidetud luuletused, laulud, muusikakastid, videod. See oli raske. Paar osa luuletusest jäigi mul leidmata. Aga olen uhke, et leidsin ise üles luuletuse 8. osa, selle kõige raskema.
Oli põnev väljakutse. Imetelen inimesi, kes suudavad ehitada selliseid mänge ja jagavad neid teistega.
Lisan siia ka mõned pildid ja video Immersivast.
pühapäev, 27. märts 2011
Pecha Kucha VRT-l.
Tavaliselt kuulub Virtuaalse ümarlaua juurde ka Pecha Kucha õhtu. Pecha Kucha'st kuulsin ma esimest korda ühel ümaralual. Paecha Kucha mõeldi välja Jaapanis noorte arhitektide poolt 2003-l aastal. Nemad pakkusid välja uue esitluste formaadi. Esitluse pikkuseks on täpselt 6 minutit ja 40 sekundit. Esitlus koosneb täpselt 20-st slaidist ja iga slaid kestab täpselt 20 sekudit. Järelikult tuleb väga hästi järele mõelda, kuidas enda sõnumit selle aja jooksul edastada. Järgnev video selgitab väga hästi Pecha Kucha olemust.
Seekordsel Pecha Kucha õhtul oli 5 ettekandjat: Ozge, Ezra, Marisa, Bernie ja Shelly.
Ozge tegi suurepärase ettekande veebivahenitest A-st Z-ni. Endale täheldasin õles mõned keskkonnad, mida soovin järele proovida: Capzels (ajateljed), Mystorymaker, notaland, qwiki, shidonni, toggle, yodio, www.20q.net.
Ezra jagas enda kogemusi väikeste laste õpetamisest. Kõlama jäid järgmised märksõnad: ole õiglane, rutiin on tähtis, vaheldusrikkus, kiitmine, tehnoloogia kasutamine.
Marisa ettekanne oli kõige põnevam. Enda ettekandes tegi Marisa selgeks, kuidas õpetaja ei tohiks käituda. See oli nii humoorikas ettekanne, et sõnadega on seda võimatu edastada. Tuleb oodata, millal video ettekandest üles pannakse. Ja nüüd on see video kättesaadav. Siin see on.
Neid ettekandeid jälgides tabasin end mõttelt, et seda meetodit peaks järele proovima ka enda õpilastega. Kindlasti aitab see kaasa nende esitlemisoskuse arengusse.
Seekordsel Pecha Kucha õhtul oli 5 ettekandjat: Ozge, Ezra, Marisa, Bernie ja Shelly.
Ozge tegi suurepärase ettekande veebivahenitest A-st Z-ni. Endale täheldasin õles mõned keskkonnad, mida soovin järele proovida: Capzels (ajateljed), Mystorymaker, notaland, qwiki, shidonni, toggle, yodio, www.20q.net.
Ezra jagas enda kogemusi väikeste laste õpetamisest. Kõlama jäid järgmised märksõnad: ole õiglane, rutiin on tähtis, vaheldusrikkus, kiitmine, tehnoloogia kasutamine.
Marisa ettekanne oli kõige põnevam. Enda ettekandes tegi Marisa selgeks, kuidas õpetaja ei tohiks käituda. See oli nii humoorikas ettekanne, et sõnadega on seda võimatu edastada. Tuleb oodata, millal video ettekandest üles pannakse. Ja nüüd on see video kättesaadav. Siin see on.
Neid ettekandeid jälgides tabasin end mõttelt, et seda meetodit peaks järele proovima ka enda õpilastega. Kindlasti aitab see kaasa nende esitlemisoskuse arengusse.
Mobiilne õppimine
Reedene põhisessioon oli pühendatud mobiilsele õppimisele. Sellel sessioonil oli 6 ettekannet. Kõik ettekandjad keskendusid enda kogemusele mobiilsel õppimihttp://www.blogger.com/img/blank.gifsel. Osad esinejatest tutvustasid enda firmade tooteid, teised aga jagasid tegevõpetajatena enda koolikogemust. Lühidalt siin nendest.
Ben Buchwold esindas Red River Pressi. Red River Press on firma, kes on hakanud tootma iPhone rakendusi keeleõppeks. Ben mainis, et mobiiltelefoni ekraan on suhteliselt väike, seega on nad hakanud vaatama tahvelarvutite poole ning nende tooteid saab kasutada ka iPadides. Tema poolt tutvustatud inglise kõnekeele kursuse kestvus oli 20 tundi. Kursus on mõeldud iseõppimiseks, seega õppija saab lugeda tekste, teha harjutusi, vaadata videoid, kuulata tekste jne. Tundub, et õpris tavaline keeleõppeprogramm mida saab kasutada ka telefonis. Sellest videost on näha, kuidas programm töötab.
Carol Rainbow on haridustehnoloog Inglsimaalt. Minu jaoks oli tema ettekanne kõige huvitavam, sest ta kirjeldas mobiilse õppe kogemust enda koolis.
Kõigepealt rääkis ta iPod Touch kasutamisest algklassides. Nimelt muretses nende kool klassikomplekti iPod Touch'e koos spetsiaalse alusega kus neid laeti ning sünkroniseeriti. Rakendustest kasutasid nad algklassides sõnaraamatut, matemaatika mänge, Google maps rakendust ja mõningaid joonistusprogramme. Dokumente edastasid nad Dropbox'i abil. Caroli sõnul on iPad Touch sobilik algklassidele, sest seal saab mängida õpetlikke mänge ning õpilased omandavad nende kasutamisoskuse väga kiiresti. Samuti on iPadid väga suureks motivaatoriks tunnis.
Järgmiseks tutvustas ta lugemise õpetamist SMS'ide abil. Nimelt sai ta idee ühest projektist, mille käigus õpetati lugemist SMS'ide abil Aafrika ja India koolides.
Ta valis välja enda koolist õpilased, kes lugesid halvasti ning kellel puudus motivatsioon lugema õppimiseks. Kool muretses nendele õpilastele mobiiltelefonid, ning Carol saatis neile iga päev 160-tähemärgilise sõnumi, mis eeldas neilt mõne ülesande tegemist. Nii proovis ta nendega järjejutu lugemist, aaretejahti, järjestamise ülesandeid jne. Ta ei osanud veel õelda, kas projekt osutub õnnestunuks, kuid ta ütles et testrühma õpilased vähemalt lugesid neid tekste ja tegid neid ülesandeid. Seega mingi kasu oli sellest kindlasti.
http://www.blogger.com/img/blank.gif
Brad Patterson Edulang firmast tutvustas omakorda enda firma toodet SnaPanda. SnaPanda oli päris huvitav rakendus androidtelefonile. Nimelt saab selle rakenduse kaudu tekstide lugemise käigus valida välja ükskõik mis sõna tekstist, klõpsata sellel ning leida sõnaraamatu definitsioon. Valitud sõnu saab salvestada endale ka sõnade nimekirja.
Siin sideo sellest, kuidas see töötab.
Karenne Sylvester, VOXI firmast tutvustas enda firma mobiilset rakendust. Nende põhimõtteks oli jagada keeleõppematerjal parajateks päevasteks portsudeks. Firma on üpris noor, nii et oodata on ka teisi lahendusi.
Berni Wall Inglismaalt jagas jällegi enda kogemusi õpetamisega SMS vahendusel. Berni on tegelenud sellega alates 2006-st aastast ning ta on kasutanud seda enaamjagu ärikeele õpilaste peal. ta ütles, et selline õppimisviis sobib inimestele, kes on enda põhitööga hõivatud. SMS vahendusel saadab ta neile uusi sõnu õppimiseks, lühikesi lünkharjutusi ja õpinippe. Samuti tõi Bernie näite, kuidas ta atas enda tütrel lõpuekamiteks valmistuda, saates talle SMS kaudu küsimusi erinevate ainete kohta.
Esitluse lõpus toimus ka diskussioon, mille käigus toodi välja, et paljud firmad kasutavad mobiilse õppe puhul kahjuks traditsioonilist grammatika-tõlkimismeetodit. Küsimus on- kas mobiilne õpe peaks järgima rohkem interaktiivseid ja aktiivõppe meetodeid.
Lõpetuseks mõned lingid, mida jagasid konverentsil oalejad.
http://grockit.com/
http://www.edvista.com/claire/pres/mall/repurposing.html
https://www.studyboost.com/
http://chrisspeck.wordpress.com/2011/01/18/more-ideas-for-using-text-messages-to-teach-english-grammar-texts/
http://www.nytmarketing.whsites.net/learningenglish/
Ben Buchwold esindas Red River Pressi. Red River Press on firma, kes on hakanud tootma iPhone rakendusi keeleõppeks. Ben mainis, et mobiiltelefoni ekraan on suhteliselt väike, seega on nad hakanud vaatama tahvelarvutite poole ning nende tooteid saab kasutada ka iPadides. Tema poolt tutvustatud inglise kõnekeele kursuse kestvus oli 20 tundi. Kursus on mõeldud iseõppimiseks, seega õppija saab lugeda tekste, teha harjutusi, vaadata videoid, kuulata tekste jne. Tundub, et õpris tavaline keeleõppeprogramm mida saab kasutada ka telefonis. Sellest videost on näha, kuidas programm töötab.
Carol Rainbow on haridustehnoloog Inglsimaalt. Minu jaoks oli tema ettekanne kõige huvitavam, sest ta kirjeldas mobiilse õppe kogemust enda koolis.
Kõigepealt rääkis ta iPod Touch kasutamisest algklassides. Nimelt muretses nende kool klassikomplekti iPod Touch'e koos spetsiaalse alusega kus neid laeti ning sünkroniseeriti. Rakendustest kasutasid nad algklassides sõnaraamatut, matemaatika mänge, Google maps rakendust ja mõningaid joonistusprogramme. Dokumente edastasid nad Dropbox'i abil. Caroli sõnul on iPad Touch sobilik algklassidele, sest seal saab mängida õpetlikke mänge ning õpilased omandavad nende kasutamisoskuse väga kiiresti. Samuti on iPadid väga suureks motivaatoriks tunnis.
Järgmiseks tutvustas ta lugemise õpetamist SMS'ide abil. Nimelt sai ta idee ühest projektist, mille käigus õpetati lugemist SMS'ide abil Aafrika ja India koolides.
Ta valis välja enda koolist õpilased, kes lugesid halvasti ning kellel puudus motivatsioon lugema õppimiseks. Kool muretses nendele õpilastele mobiiltelefonid, ning Carol saatis neile iga päev 160-tähemärgilise sõnumi, mis eeldas neilt mõne ülesande tegemist. Nii proovis ta nendega järjejutu lugemist, aaretejahti, järjestamise ülesandeid jne. Ta ei osanud veel õelda, kas projekt osutub õnnestunuks, kuid ta ütles et testrühma õpilased vähemalt lugesid neid tekste ja tegid neid ülesandeid. Seega mingi kasu oli sellest kindlasti.
http://www.blogger.com/img/blank.gif
Brad Patterson Edulang firmast tutvustas omakorda enda firma toodet SnaPanda. SnaPanda oli päris huvitav rakendus androidtelefonile. Nimelt saab selle rakenduse kaudu tekstide lugemise käigus valida välja ükskõik mis sõna tekstist, klõpsata sellel ning leida sõnaraamatu definitsioon. Valitud sõnu saab salvestada endale ka sõnade nimekirja.
Siin sideo sellest, kuidas see töötab.
Karenne Sylvester, VOXI firmast tutvustas enda firma mobiilset rakendust. Nende põhimõtteks oli jagada keeleõppematerjal parajateks päevasteks portsudeks. Firma on üpris noor, nii et oodata on ka teisi lahendusi.
Berni Wall Inglismaalt jagas jällegi enda kogemusi õpetamisega SMS vahendusel. Berni on tegelenud sellega alates 2006-st aastast ning ta on kasutanud seda enaamjagu ärikeele õpilaste peal. ta ütles, et selline õppimisviis sobib inimestele, kes on enda põhitööga hõivatud. SMS vahendusel saadab ta neile uusi sõnu õppimiseks, lühikesi lünkharjutusi ja õpinippe. Samuti tõi Bernie näite, kuidas ta atas enda tütrel lõpuekamiteks valmistuda, saates talle SMS kaudu küsimusi erinevate ainete kohta.
Esitluse lõpus toimus ka diskussioon, mille käigus toodi välja, et paljud firmad kasutavad mobiilse õppe puhul kahjuks traditsioonilist grammatika-tõlkimismeetodit. Küsimus on- kas mobiilne õpe peaks järgima rohkem interaktiivseid ja aktiivõppe meetodeid.
Lõpetuseks mõned lingid, mida jagasid konverentsil oalejad.
http://grockit.com/
http://www.edvista.com/claire/pres/mall/repurposing.html
https://www.studyboost.com/
http://chrisspeck.wordpress.com/2011/01/18/more-ideas-for-using-text-messages-to-teach-english-grammar-texts/
http://www.nytmarketing.whsites.net/learningenglish/
Tellimine:
Postitused (Atom)